Mõned arhitektuurilised episoodid Krimmi ajaloost

Teisipäev, 31. august

Krasnodarka-Livadia 

Läbitud km 327

 

Vandersellid tegelesid peamiselt turismiga. „Ehh, Uhuuduuri“ väljendit kasutades vaatasime klotse (vaatamisväärsusi). Teel Krasnodarkast Livadiasse (Jalta lähistel) põikasime kaljudesse ehitatud Uspenski mungakloostrisse ja võtsime ette jalgsimatka Tšufut-Kale koobaslinnusesse. Samuti käisime ära kuulsas Bahtšisarai khaanilossis.

 

Ehkki tee 10. sajandil alaanide asutatud Tšufut-Kale koobaslinnusesse osutus lubatust pikemaks, päike lõõskas armutult ja kurk kuivas, oli retk neid ajutisi kannatusi väärt. Isegi kui kohalik ajalugu ei huvita, siis hunnitute loodusvaadete pärast tasub teekond ikkagi ette võtta.

Koobaslinna minnes tasub panna jalga jalgsimatkaks sobilikud jalanõud ja võtta kaasa joogivett. Ja veel, Tšufut-Kale väravas müüakse sissepääsu võimaldavaid pileteid (40 grivnat täispilet ja 20 grivnat üliõpilane). Kaardimakse võimalus puudub.

Bahtšisarai on omaaegne khaaniriigi keskus ning selle kõige paremini säilinud osast – 16. sajandil ehitatud khaanilossist - on saanud üks poolsaare olulisemaid vaatamisväärsusi. Pisarate purskkaev, mis peaks väljendama igavesti vuliseva veega mehe (antud juhul siis khaani) südamevalu, osutus oodatust tagasihoidlikumaks ja raske oli seda ka pildile saada, sest seda ümbritsesid turistide hordid, kes ennast mõistagi kaevu taustal jäädvustada soovisid.

Lossikompleks on hästi säilinud ja värvikast ajaloost tulenevalt huvitav, kuid sellega tutvumiseks peab kindlasti piisavalt aega varuma. Ja kui aega veel üle peaks jääma, saab aega ja taskupõhja jäänud grivnasid tuulutada arvukate suveniirikioskite juures, mis lossi ja selle peasissepääsu ümbritsevad.

Kuna khaaniloss on infotahvlitega võrdlemisi tagasihoidlikult varustatud, tasuks lossi külastades võtta giid, kes oskab poolsaare värvikast ajaloost rääkida ning toonast maailma, elu ja kombeid avada. Teine võimalus on küsida lisateavet muuseumitädide käest, kes igas hoones kusagil istuvad, kuid ei pruugi kõik ühtviisi jutualtid olla (üldiselt on nad aga abivalmid ja räägivad meelsasti). Ega me ju islamimaailmast ja selle tavadest kuigi palju ei tea, sestap võib esmapilgul nii mõnigi võõras asi meile mõistetamatu tunduda ja on hea, kui keegi tausta põhjalikumalt lahti räägib.

 
P.S. RK vandersellidele pakkus toredat lisalugemist muistse Tauria ja tänase Krimmi avastamisel ja mõistmisel kogumik „Krimmi legende“ (Eesti Raamat, 1986).