Nagu ühes varasemas sissekandes on tõdetud, on viinlased väga viisakad ja tähelepanelikud. Südalinnas, eksklusiivsete kaupluste poolest tuntud Kohlmarktil mõnda poodi sisenedes võib aga sattuda viiniliku viisakuse meisterliku etenduse üheks tegelaseks. Tähelepaneliku ja püüdlikult viisaka klienditeenindusega poodide ustel on enamasti uksehoidja, kes ukse avab, tervitab ja igale sisenejale esmase hinnangu annab. Klient saab sisenemisel kaasa ülimalt abivalmi klienditeenindaja, kes võimalikku ostjat kogu poes oleku ajal saadab ja jälgib. Just ühes sellises näiliselt lõpuni harjutatud ja viimistletud viisakusega kohas tekkis siinkirjutajal seesmine konflikt kliendi privaatruumi ja üliviisakasse paberisse pakendatud klienditeeninduse vahel. Kui kolmandat korda tuli mitu korrust varjuna saatnud müüja küsimusele tema võimaliku abi suhtes eitavalt vastata ja vabandada, et soovin vaid valikuga tutvuda, sai siinkirjutajale selgeks tõsiasi, et kui soovitakse peenemaid kaupu tarbida, tuleb nõustuda ka vastava kaubamärgi müügi- ja klienditeeninduse põhimõtetega, mis ju tegelikult kajastuvad ka toodete hindades. Kas olen valmis maksma selle eest, et minu privaatruumi pidevalt pingutatud sõbralikkusega tungitakse, on omaette küsimus. Sai selgeks, et kallimate kaubamärkide maailma ei tasu siseneda siis, kui ei olda valmis aktsepteerima selle reegleid (k.a arusaama kõrgetasemelisest klienditeenindusest) ning kinnitust leidis üks rändamise põhitõdedest – võõrasse kloostrisse ei minda oma reeglitega.
No comments:
Post a Comment