Sunday, November 21, 2010

Neljajalgsed sõbrad Viini tänavapildis.

On kaks inimese kodustatud looma, keda on Viini tänavapildis väga sageli näha, nende märke võimalik tuvastada ja nende kohalolu haista – need on hobused ja koerad.

Hobustel on olnud oma oluline (kõrval)roll Viini ajaloos – nad kulgesid kunagise Vindobona paekivist teedel kindlasti juba siis kui praeguse Viini asualale Doonau kaldal tekkis esimene roomlaste garnison (arvatavasti umbes aastal 15 e.Kr).


Tänapäeval on Viini tänavapildis aga hobused ennekõike turistide meeleheaks, nii nagu Mozartkugeli šokolaadi-martsipanipallid kioskites ja maiustustepoodides. Kapjade klõbinal ringi liikuvad suksud teevad kuulekalt oma tööd kergendades turistide jalavaeva ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde. Seda sõltumata ilmast ja aastaajast.


Viinis asub ka maailma vanim (1735. aastast pärinev) ja tänaseni tegutsev Hispaania Ratsakool (Spanische Hofreitschule, www.srs.at), kus on võimalik õppida klassikalist ratsakunsti.  Et tegemist on väga konservatiivse ja traditsioone austava asutusega kinnitab m.h tõik, et kooli pääsesid ratsakunsti õppima esimest korda naissoosoost isikud alles kaks aastat tagasi (2008). Turistide hulgas on hobuste ja nende meisterlike ratsanike etendused ja hommikuste ratsatundide külastused väga populaarsed. Arvatakse, et 2010. aasta lõpuks on nõtkete valgete Lipizzianeri hobuste etteasteid näinud ligi 300 000 silmapaari. Muide, lipizzianerid on vist ka ainsad hobused, kes on vermitud euromüntidele – sellisel kujul jäädvustas need kaunid loomad ajalukku Sloveenia.


Viini monumentide juures on hobune ilmselt kõige sagedamini kasutatud motiiv, mis samuti kinnitab selle suursuguse looma kuulumist Viini kultuuri- ja ajalukku.


Koerte haukumist on Viinis harva kuulda, küll aga on neid kõikjal näha – mida jahedamaks lähevad ilmad, seda toekamaks muutuvad ka väikeste koerte vammused. Suured koerad peavad lootma oma karvasele kasukale.


Koerad on siinse sotsiaalse suhtluse osapooled – neid kaasatakse poodlemisse, rahvaüritustele ja mõistagi perekondlikele jalutuskäikudele. Tavaline on see, et inimese parimal neljajalgsel sõbral ja lemmikul on õigus siseneda kohvikutesse. On kohti, kus koertele on lausa oma menüü või vähemalt pakutakse neile vett. Kuidas teisiti saakski olla? Koer on ju sotsiaalne olend ja seda mõistavad suhtlemisaltid viinlased väga hästi.

No comments:

Post a Comment