Tuesday, October 5, 2010

Valge ei saa kunagi päris mustaks ja must kunagi päris valgeks. Episoodid kultuuride kokkupõrkest.



Ühel vihmasel sügisõhtul hakkas ühes Helsingi kesklinna korteris mängima DVD-mängija, tuues lähenevasse kaamosesse Aafrika päikest ja eksootikat. Plaadimasinas mängis Corinne Hofmanni raamatu põhjal vändatud draama „Valge masai“ (The White Masai, 2005), peaosades väga loomulikud ja lummavad Nina Hoss ja Jacky Ido. See on kaunis ja vägagi „päris“ jutustus sellest, kuidas kultuuritaust, tavad ja uskumused seljatavad inimlikud tunded, vastastikuse tõmbe ja lootuse. See on lugu valge naise ja musta mehe konarlikust kooseksisteerimisest. Taustaks imelised loodusvaated ja pisut ka masaide kultuuri ning elu-olu.


Lõuna-Keenias ja Põhja-Tansaanias elab esiisade ja esiemade tavade järgi masaide hõim. Nende arhailiste Musta mandri elanike kohta saab lähemalt lugeda http://www.maasai-association.org/maasai.html. Masaid elatuvad peamiselt põllumajandusest ja karjakasvatusest, kuid viimasel ajal üha rohkem ka turismist, teenides kena lisasissetuleku oma eripärade tutvustamisest. Nii näiteks pakuvad nad huvilisele võimalust külastada nende „näidisküla“,  mis koosneb 12st õlgkatusega onnist. Masaid korraldavad turistidele meeliköitvaid safarieid ja jalgsimatku ning pakuvad võimalust tutvuda sealse rikkaliku linnuriigiga, uurida masaide küla elu-olu või võtta ette üks õhupalliretk savannide kohal. Täpsemalt www.basecampexplorer.com  Kutsuv, mis? Eriti keset lähenevast kaamost.


Fotod internetist.

No comments:

Post a Comment