Alfabeetilisi märkmeid Gotlandilt: B ja F
Bergman ja Fårö
"Olen leidnud oma kodu, oma tõelise kodu," kirjeldab Ingmar Bergman (14.7.1918-31.7.2007 ) esmakohtumist Fårö saarega.
Omapärasel
moel on läbi aastatuhandete mõned karismaatilised ja erilised persoonid suutnud
luua erilise tähenduse ka kohtadele, kus nad on tegutsenud või viibinud. Tundub,
et ka Gotlandi kirdetipus asuva Fårö saarega on just täpselt nii. Raske on
hinnata, milline oleks praegusel ajal saare külastatavus ilma bergmanliku
pärandi ja aurata.
Ühel
tormisel aprillipäeval 1960 saabus filmirežissöör
ja lavastaja Ingmar Bergman seoses järjekordsete filmivõttepaikade
otsimisega Fårö saarele. See käik sai talle saatuslikuks, sest saare omapära
lummas teda sedavõrd, et juba samal aastal soetas ta endale saarele suvila ning
jäi saarega seotuks surmani. Fårö puutumatu loodus ja üleüldine atmosfäär
inspireerisid meistrit sedavõrd, et seal valmisid mitmed tema hilisemad filmid
(Persona 1966; Hunditund, 1968; Häbi 1968; Kirg, 1969). Fåröl kirjutas ta ka oma
legendaarse „Laterna magica“ (1986).
Bergmani kodu (http://www.bergmangardarna.se/se/default.php?id=1) on avatud loomeinimestele inspireerivas keskkonnas töötamiseks kolmest nädalast kolme kuuni.
"Ma ei tunne ennast siin kunagi üksildasena," tõdes Bergman oma vanaduspõlve kohta saarel, kus ta viibis püsivalt alates 2003. aastast. http://www.youtube.com/watch?v=5Dyz95P4He4
Bergmani maised säilmed puhkavad Fårö saare kirikuaias abikaasa Ingridi kõrval.
Tähelepanuväärne on suure meistri erakordselt lihtne maakividest hauatähis.
Ingmar ja Ingrid Bergmani viimne puhkepaik Fårö kirikuaias. Foto: T. Padu.
Saare
keskel asub Fårö kirik, mis on Gotlandi kirikute hulgas eriline selle
poolest, et ehitati 19. saj kapitaalselt ringi. Algseid müüriosi leidub
pikihoone ja torni seintes. 18. sajandi keskel hävis pikselöögist kiriku
tornikiiver ja ehitati uus, tänapäevani säilinud kiiver. 19. saj keskel ehitati
kiriku pikihoonele põiklööv.
Foto: T. Padu.
Omapärased on ka kaks hülgejahil jääpankadelt pääsenute mälestustahvlit (käutatavlor, käut=säl 1618 ja 1767).
Foto: T. Padu.
Kirikus avatakse igal aastal Bergmani
filmifestival, mida korraldab Bergmani keskus (http://bergmancenter.se/en/).
Bergmani keskus. Foto: T. Padu.
Bergman
ei ole aga ainus filmilooja, keda saar oma kohati sürrealistliku loodusega on
lummanud – 1986. aastal filmis saarel oma viimase filmi (Ohverdus) Andrei
Tarkovski.
Lisaks
Bergmanile on Fåröl suvitada armastanud teisedki Rootsi prominentsed isikud –
nii näiteks veetis saarel üle kolmekümne suve Rootsi pikaajaline peaminister
Olaf Palme. Tema mälestuseks on asutatud Sudersandi lähedale ka põhjamaiselt minimalistlik mälestusplats (koordinaadid: 57.957089 19.253299).
Helgumanneni kaluriküla. Foto: A. Engman. Vaata virtuaaltuuri: http://www.virtualsweden.se/panorama/helgumannen-faro
Pikemas
ajalises perspektiivis ei muuda saart muidugi ainulaadseks seal viibinud
prominentsed isikud, vaid unikaalne loodus – jääajal erosiooni tulemusel
moodustunud raukad (raukarn / kivirahnud), klindid, 97 km pikkune rannajoon, soode ja
rabadega nõmmed. Üks maalilisemaid raugastega randu asub Digerhuvudi ja Gamla
hamni vahel. Fåröd peetakse tõeliseks suveparadiisiks, mis olevat tänu
omapärasele loodusele, Ullahau liivadüünide ning Sundersandi pika liivarannaga
eksootiline isegi gotlandlastele endile.
Suvine praamijärjekord. Foto: A. Engman.
Turismihooajal on Fårö populaarne sihtkoht, muul ajal elab aga saarel alla kuuesaja inimese. Kas kõik neist ka kohalikku murret – väidetavalt kõige arhailisemat kogu Rootsis – räägivad, jäi siinkirjutajale lühikese saarekülastuse ajal välja selgitamata. Ehk järgmine kord.
No comments:
Post a Comment