Thursday, September 8, 2011

Sitsiilia – Vahemere kultuuri- ja ajaloopärl.

Sitsiilia, Itaalia suurim Vahemeres asuv saar, lummab oma lopsakusega kõiges – kultuuriga, rikkaliku ja geopoliitilisest asendist mõjutatud ajalooga, geograafilise vaheldusrikkusega, omanäoliste toitudega, huvitavate veinidega ja kahtlemata ka sitsiillaste endiga. Öeldakse, et tänaste sitsiillaste soontes voolab vähem itaalia verd kui foiniikia, kreeka, araabia, normanni, hispaania ja prantsuse verd.


Palermo katedraal

Saar on värvika ajalooga – siin on valitsenud kreeklased, foiniiklased, roomlased, idagootid, bütsantlased ning oma mõju Sitsiilia ajaloole, kultuurile ja arhitektuurile on jätnud ka araablased. Seega on Sitsiilia tõeline kultuuride, keelte, religioonide sümbioos, kus on tunda ajaloo suurjõudude võimuvõitluste jälgi. Sitsiillased on väga selge identiteedi ja eneseteadvusega. Nende põlvest põlve edasikandumisele aitavad kaasa m.h sitsiillaste perekesksus, traditsiooniliste pereväärtuste toonitamine, kalduvus matriarhaadile ja religioossus (enamus saare elanikest on rooma-katoliiklased).


Nii nagu paljude Euroopa saarte elanikud, on ka Sitsiilia pidanud 20. sajandil ja ka käesoleval kümnendil elama läbi märkimisväärseid demograafilisi muutusi – miljoneid sitsiillasi on 20. sajandi pöördelistel aegadel lahkunud saarelt mujale Euroopasse ja Ameerikasse ning saarele on tasapisi maabunud üha enam immigrante Aafrikast. Paljud neist kasutavad saart rändlindude kombel vahepeatusena, et saarelt ajapikku Mandri-Itaaliasse ja mujale Euroopasse suunduda.


Milleks rääkida vagunis, kui seda saab teha läbi rongiakna

Kultuuriliselt äärmiselt mitmekihiline ja ajaloo poolest värvikas Sitsiilia sai 1946. aastal Itaalialt osalise autonoomia. Saarel on oma parlament, mis tegutseb Palermos. Majanduslike näitajate poolest on Sitsiilia üks Itaalia vaesemaid piirkondi, mida on põllumajanduslikku vaheldusrikkust, veinitootmist, mäetööstust ja lokkavat turismindust silmas pidades isegi mõneti raske uskuda.


Cefalu rahvarohke rannariba

Lisaks on saare värvikas ajalugu jätnud oma jälje ka sitsiillaste toidukultuuri, mis on äärmiselt rikkalik. Rääkimata kohalikest veinidest. On öeldud, et sitsiillased armastavad tugevaid maitseid ja ebatavalisi toidukooslusi. Pastadest tasub saarel olles kindlasti proovida kohalikku klassikut ehk pasta con le sarde´t (pasta sardiinidega). Mekkida kalatoite, aga ka granitat, mandlipiima, kohalikku jäätist (kas siis vahvlitopsis, saia vahele pistetuna või kuulikestena papptopsist) ja desserte - riccotta magustoitu cassatat ja kreemitoru cannolit.


Palermo turu aed- ja juurviljavalik ilmestab hästi Sitsiilia lopsakust

Sitsiilia võlub ka oma loodusliku mitmekülgsusega – lisaks merele, kaunile rannajoonele ja saartele on siin mägesid ja viljakaid rannikutasandikke. Etnast kui Euroopa kõrgeimast aktiivsest vulkaanist rääkimata.



Sitsiilia viljaaidad


Teel Etnale

Omaette vaatamisväärsused on Sitsiilia väikelinnad – Ragusa, Noto, Modica, Erice, üks tuntumaid antiikkultuuri keskusi Sürakuusa, kuurortlinn Cefalú ning maalilised külad nii rannikul, saartel kui mägedes.


 Merereis Lipari saarele
     
     Sitsiilias on avastamist erinevate huvide ja soovidega külastajale kultuurihuvilistest ja  loodussõpradest kuni hedonistlike eluviiside nautlejateni.


Ja lõpetuseks tuleb meeles pidada, et Sitsiilia ei ole tüüpiline Itaalia. Seega tasub Sitsiiliasse minnes minnagi Sitsiiliasse, mitte sealt Itaaliat otsima. Siinkohal reserveerib käesoleva loo autor endale õiguse olla eri meelt suurmeister Goethega, kes on öelnud, et kes pole näinud Sitsiiliat, pole näinud Itaaliat, kuna Sitsiilia on kõige võti. Itaalia on Itaalia ja Sitsiilia jääb oma maagilise võluga Sitsiiliaks.



Rohkem teavet Sitsiilia kohta:



No comments:

Post a Comment