Reede, 27. august
Haapsalu-Bobruisk
Läbitud km 955
Tänase päeva üllataja on Valgevene – kilomeetrite poolest ju mitte kuigi kaugel Eestist, kuid kultuuriliselt, poliitiliselt ja ühiskondliku korralduse poolest vähemalt esimest korda huvitav vaadata. On nagu Euroopa ja ei ole ka. On nagu slaavilik, aga ei ole ka. Näiliselt riik nagu iga teine, kuid poliitilise korra poolest liigitatud diktatuuriks. Igas suuremas asustatud punktis on vähemalt üks alumiiniumikarva monument, mille modelliks on olnud ilmselt üks ja sama nõukogude mundris tundmatu sõdur. Tema poosid ja kivistunud kaaslased – kord mõni naine, kord naine lapsega – vahelduvad, kuid mõtlik sõjameheilme ei kao tema kivistunud näolt. Sealsamas kõrval võib olla rohkete kunstlilledega ehitud krutsifiks või jumalasünnitaja kuju. Paljud kirikud on ehitamis- või taastamisjärgus. Tehased on suured ja sageli mitmekordse okastraataiaga tarastatud. Teedel näeb liikumas nii nõukogude ajast tuttavaid masinaid (peamiselt küll raskeveokid), aga ka lääne autosid. Sekka hoburakendid, millega külamehed oma mammasid lähimasse poodi viivad. Pea iga maja ümbritsevad peenramaad, nii ka paneelmajade juures. Ohtrasti on lilli. Värve siin armastatakse – enamus maju ja neid ümbritsevad aiad on võõbatud rõõmsavärvilisteks ning kunstniku käe alt on läbi käinud teeäärsed suuremad kivid ja bussipeatused, mille seinu ehivad slaavi muinasjuttudest tuttavlikud tegelaskujud. Kõik see jätab kokkuvõttes kontrastse ja mõneti disneylandiliku mulje. Aga tulge ja vaadake ise, kes teab, kui pikalt veel Euroopa viimasele diktatuurile eluiga on antud.
No comments:
Post a Comment