Teel Sõrgade ja Sarvede kontorisse

Laupäev, 28. august
Bobruisk-Odessa
Läbitud km 915

Inimtühi hommik Bobruiskis tervitas lakkamatu vihmasajuga. Olime häälestud ligikaudu 800 km autoisõiduks, et õhtuhämaruses Odessasse jõuda. Piiriületused kulgesid võrdlemisi ladusalt nii Valgevene kui Ukraina poolel. Viimases piiripunktis näitasid ukrainlased meie suhtes üles silmatorkavat sõbralikkust. Teel Kiievisse nautisime ühes väikses ja räpases, ent lahke perenaisega konteinerkohvikus selle sõidu esimest boršisuppi, võis hulpivaid ja maitserohelisega maitsestatud pelmeene ja koduseid kotlette. Sisetunne ütles, et siit edasi saab ainult paremaks minna, ja ega see tunne alt vedanudki. Teel põikasime Martini juhtimisel sisse Haapsalu sõpruslinna Umani, kuhu vaikselt on hakanud iga-aastasele üleilmsele kokkusaamisele kogunema ortodokssed juudid. Sarnaselt paljudele teistele Ukraina linnadele linnaväljakul „teed näitav“ Iljitš neid ei seganud. Eks see rahvas ole igasuguste olude ja inimestega oma pika ja keeruka ajaloo vältel kokku puutunud. Selle rahva saatus on saanud lahutamatuks osaks Ukraina ajaloost. Ka siin, Odessas, on nende tegemised ja saatus kirjutatud linna ajalukku. Odessa on tõeline rahvaste ja kultuuride paabel, kus koostoimimine saab tugineda üksnes kriitilise miinimumi tolerantsi korral ja seda näib siin tõepoolest olevat rohkem kui nii mõneski teises Ukraina piirkonnas.

Viibides Umanis saime ühe ootamatu kogemuse osaliseks, mis aga ka hiljem kordus ja sestap talletame selle meie logiraamatusse. Nimelt regulaarsed ja planeerimata veekatkestused. Uman on veega varustatud hommikul 06.00-09.00 ja õhtul 17.00-20.00. Muul ajal vett ei ole ning kõik veega seotud protseduurid tuleb vastavalt selle korraldada, k.a ihuvaevade kergendamine. Kui sattusime tanklasse, kus teatati, et WC ei tööta, kuna vett ei ole, tekkis vandersellide hulgas väike arutelu teemal, kas tualeti kasutamise piiramine kellaajaliselt on inimõiguste piiramine. Ammendavat vastust me sellele küsimusele ei leidnud ja ega vist polnudki eesmärk. Veekatkestuse ohvriteks osutusime ka päev hiljem Odessas, mil kohvikusse minnes teatas tütarlaps leti tagant, et kohvi ja teed tellida ei saa, kuna vett ei ole. Hiljem kuulsime kohalikelt, et veekatkestused on siin sedavõrd tavalised, et soovitatakse omada regulaarseid veetagavarasid.

Teine iseärasus, mis silma on hakanud ja samuti mõneti seotud veega, on kohalik kemmergukultuur. Üldine tähelepanek on, et auk põrandas ei pea tingimata viitama mahajäämusele – vesikloseti asemel kükitusauke võib leida ka uuemates (peamiselt küll ühiskondlikes) tualettides. Kuna veevarustus on ebastabiilne, on mõistetav, miks kindlam on omada auku põrandas, kui uhket vesiklosetti, mille kasutusvõimalused on piiratud. Paberiga varustamine on neis kergendusasutustes vahelduv – mõnes on, mõnes teises aga tuleb kasutusele võtta oma tagavarad. Üks teeäärne kemmerg suutis aga üllatada sellega, et kasutusel oli omapärane hall ja veniv stretch - paber. Kokkuvõttes tuleb siin kemmergus käies hoida soovide lagi madal ja tagataskus piisavas koguses paberit.

Jah, arusaam mugavusest ja elementaarsest hügieenist on väga varieeruv ja tihedalt kohaliku kultuuri põhine. Rändurina on meil aga võimalus teistsugust tundma õppida ja võib olla seejuures tõdeda, et pole meie kodusel elukorraldusel häda midagi.

Kontrastne ja värvikirev

Reede, 27. august

Haapsalu-Bobruisk

Läbitud km 955

Tänase päeva üllataja on Valgevene – kilomeetrite poolest ju mitte kuigi kaugel Eestist, kuid kultuuriliselt, poliitiliselt ja ühiskondliku korralduse poolest vähemalt esimest korda huvitav vaadata. On nagu Euroopa ja ei ole ka. On nagu slaavilik, aga ei ole ka. Näiliselt riik nagu iga teine, kuid poliitilise korra poolest liigitatud diktatuuriks. Igas suuremas asustatud punktis on vähemalt üks alumiiniumikarva monument, mille modelliks on olnud ilmselt üks ja sama nõukogude mundris tundmatu sõdur. Tema poosid ja kivistunud kaaslased – kord mõni naine, kord naine lapsega – vahelduvad, kuid mõtlik sõjameheilme ei kao tema kivistunud näolt. Sealsamas kõrval võib olla rohkete kunstlilledega ehitud krutsifiks või jumalasünnitaja kuju. Paljud kirikud on ehitamis- või taastamisjärgus. Tehased on suured ja sageli mitmekordse okastraataiaga tarastatud. Teedel näeb liikumas nii nõukogude ajast tuttavaid masinaid (peamiselt küll raskeveokid), aga ka lääne autosid. Sekka hoburakendid, millega külamehed oma mammasid lähimasse poodi viivad. Pea iga maja ümbritsevad peenramaad, nii ka paneelmajade juures. Ohtrasti on lilli. Värve siin armastatakse – enamus maju ja neid ümbritsevad aiad on võõbatud rõõmsavärvilisteks ning kunstniku käe alt on läbi käinud teeäärsed suuremad kivid ja bussipeatused, mille seinu ehivad slaavi muinasjuttudest tuttavlikud tegelaskujud. Kõik see jätab kokkuvõttes kontrastse ja mõneti disneylandiliku mulje. Aga tulge ja vaadake ise, kes teab, kui pikalt veel Euroopa viimasele diktatuurile eluiga on antud.

In Principio

In Principio / Alguses oli...

Septembris 2009 sai Haapsalus NURME BISTROOS kokku üks sõpruskond, mille liikmed on mõnevõrra maailmas rännanud, laias ilmas toimuvast teadmisi ja kogemusi omandanud. Neil kõigil oli lugusid, põnevaid vahejuhtumeid, uusi teadmisi ja kogemusi, mida jagada. Otsustasime, et püüame nende avastuste ja kogemuste vahetamise eesmärgil kord kuus kokku saada ja vahel ka mõne meist kogenuma ränduri kogemusi kuulda. Leidsime, et mõistlik on õige ränduri kombel olla avatud ja mitte üksnes piirduda oma sõpruskonnaga, vaid pakkuda kõigile huvilistele võimalust neist kokkusaamistest osa saada. Meie suureks rõõmuks kogunes iga korraga üha rohkem neid, keda nägime esmakordselt ja suurenes kokkusaamistel osalejate arv.

Nimetasime end esialgu ajutiselt RÄNDURITE KLUBIKS (NB!RK), kuid nagu sageli ajutiste asjadega, mis muutuvad püsivaks, oli see ka meie nimega. Kindlat liikmeskonda klubil ei ole, samuti liikmemaksu ja muid liikmesusega kaasnevaid kohustusi. Koguneme kord kuus (tavaliselt kuu viimasel reedel) Haapsalus asuvas NURME BISTROOS, kus meile lahkesti sooja tuba ja kodust vastuvõttu pakutakse. Vaata bistroo tegemiste kohta lähemalt: www.nurmebistroo.ee. Meie klubiõhtud on kõigile osalejatele tasuta.

Peagi alustame teist hooaega ning on väga hea meel tõdeda, et külla on tulemas mitmeid väga põnevaid külalisi, kes toovad külakostiks kaasa oma vesteid maailma erinevatest piirkondadest ja kultuuriruumidest. Teave klubiõhtute kohta on bistroo kodulehel ja NB!RK logiraamatus.

Merit Raju on oma raamatus "Out of Office ehk aasta kontsakingadeta" rändamise kohta tõdenud, et see kes kord sõrme sellele "kuradile" on andnud, enam muudmoodi ei saa - niipea, kui pikemaks reisiperioodiks raha koos, on jälle valu minna. Ilmselt on nii mõnigi meist sõrme (ja mitte ainult ühe) andnud.

 

Augustis-septembris toimub RÄNDURITE KLUBI esimene pikem retk, mille raames tutvume Krimmi poolsaare, sealse eestlaskonna, nende kultuuri ja tavadega. Reisil toimuvat püüame vastavalt võimalustele kajastada ka ajaveebi vahendusel.

Tere tulemast NB! RK tegemistega tutvuma ja klubiõhtutel osalema!

 

NB! RK VANDERSELLID