Tuesday, March 10, 2015

Manhattani märkmed

 
Manhattan on mahukas. Manhattan on territoriaalselt võrreldes teiste maailma linnadega küll tagasihoidlike mõõtmetega – 22 km pikk ja 3 km lai –, kuid see on osa maailma erilisema auraga linnast, mis mahutab palju. Olgu siis tegemist pilvedesse kõrguvate ehitistega, omanäoliste linnaosade, vaatamisväärsuste, erinevate kultuuriilmingute ja kommetega või inimestega kõiges oma kirevuses.
 
 
 
Manhattani all-linnas asuv Lõunatänava meresadam, kust tehakse reise vabadussamba jalamile.
Siit kaugel ei ole Bowling Green ehk koht, kus saar osteti 1624. aastal kohalikult hõimult. Pärast seda saabusid saarele esimesed uusasukad. Saart tunti toona nimega New Amsterdam.  

Manhattan on värvikirev ja eklektiline. Alustades ööpimeduses plinkivatest ja helendavatest valgusreklaamidest lõpetades siia kokku voolanud rahvuste ja inimeste. Ilmselt on öine Manhattan üks suurima valgusreostusega linnaosai maailmas. Kas selles külluses massiivsed lameekraanidel reklaamid ka piisavalt vaatajaid leiavad, on omaette küsimus. Aga võib-olla ei olegi vaatajate hulk eesmärk, vaid eesmärk on linnapildis n.ö kohal olla.

 
Õhtune valgusreostus ja vihm

Esmakordselt Indias rännates võib rändur avastada, kui palju on selles hiiglaslikus riigis inimesi, kes elamiseks teiste abi vajavad. Ka Manhattanis on palju enesesse tõmbunud kerjuseid, kes raha ja toidust kerjavad ning õhtu saabudes ennast metroojaama papist küljealustele magama sätivad või ullikesi, kes rõõmsalt ja enesekindlalt omi asju ajavad.
 
Manhattan on häälekas. Keegi on kunagi öelnud, et Manhattan on koht, mis ei maga kunagi. Ikka sõidab sireenide saatel mõni politsei- või kiirabiauto oma järjekordsele päästeoperatsioonile, igal tänavanurgal võid kohata mõnda „maailma parimat“ teenust või kaupa pakkuvat müügimeest, kusagilt klubist või meelelahutuskeskusest paiskub välja kõrvulukustav muusika, rääkimata mürast, mida tekitab siinne transport.

Rahu ja vaikus on Manhattani urbanistlikes linnaosades võimalik peamiselt vaid maapealse liiklemise tasandist kõrgemal – pilvelõhkujate ülemistel korrustel. Häälekad on ka inimesed: isegi Starbucksis lattet tellides tehakse selle tellimisest ja kliendile toimetamisest häälekas etendus.

 

 Muusik trotsib Washingtoni platsil ilmastikuolusid. Kunst ennekõike!

Manhattan on teatraalne. Siin on loendamatu hulk teatreid ja sellest tulenevalt on ka teatriga seotud inimeste kontsentratsioon üks tihedamaid maailmas. Teatrit tehakse väga eriilmelistes teatrisaalides, aga teatrit tehakse ka tänaval. Newyorklased on näitlejatele omaselt ekspressiivsed ja ka julged – seda nii suhtlemisel kui ka rõivastumisel. Üheski teises maailma asustatud punktis ei ole siinkirjutaja märganud nii palju omapäraselt rõivastuvaid ja klimaatilisi olusid trotsivaid inimesi kui Manhattanil. Manhattanlastele ei ole tänaval tiigrikostüümis kõndimine, shortsides ja särgis lumehangede vahel kahlamine või rannaplätudes mööda VII avenüüd patseerimine mingi probleem ka siis, kui väljas on märkimisväärsed miinuskraadid ning rõskus ja lõõskav tuul poevad turistide luudesse-liikmetesse ka läbi kolme kampsuni ja villase mütsi (viimane muide, on talvel ja varakevadel Manhattanil liikudes asendamatu). Tõeline manhattanlane ei lase ennast ilmast segada. 

                    
          Lumekoristus Manhattani moodi tähendab lume sulatamast soola või vee abil.
Enamus tänavaid on küll soojustusega ja seetõttu on põhimõtteliselt võimalik käia aastaringselt kingadega.

Manhattan on linn linnas. Olles osa New Yorkist on Manhattan oma kirevuses niivõrd ainulaadne, et moodustab mõnes mõttes linna linnas, kus omakorda erinevad linnaosad eristuvad üksteisest arhitektuuri, mentaliteedi, inimeste, aga ka oma kujunemisloo poolest. Saare keskosa oma kõrghoonete ja selle südame, viimastel aastakümnetel suure muutuse läbi teinud Times Square ei ole võrreldav vaikse ja suhteliselt madala hoonestusega boheemlasliku Greenwich Villagega, mis on täis tikitud õdusaid kohvikuid, restorane, häälekaid baare, klubisid, käsitööpoode ja butiike või Brighton Beachiga, mille poodides müüakse smetanat,  soolaheeringat ja pelmeene ning millel suhtlemiskeeleks on vene keel. Manhattanile tulles tasub aega varuda erinevate linnaosadega tutvumiseks, sest alles pärast seda võib öelda, et oled üht-teist Manhattanil näinud. Siinne elu toimub mitmel tasandil – maa peal, maa all ja õhus. 


Greenwich Village - peale Teist maailmasõda kolisid siia linnaossa paljud kunstnikud ja kirjanikud. 1970. aastail asus siin Ameerika mandri aktiivseim homokogukond.

Manhattan on tarbimiskultuuri paradiis. Siin leidub kõike, mida homo sapiens suudab välja mõelda, mida temal või kellelgi teisel võiks õnneks vaja minna. Manhattani muuseumide valik on üks mitmekülgsemaid maailmas. Teatrid pakuvad oma lavadel kõike seda, mis inimhingekest kõiges oma vastuolulisuses võiks kõnetada. Pakutavate teenuste nimekiri on siin loendamatu, sest igaühel peab olema võimalus leida siitsamast saarelt just see, mida ta vajab.

 

Manhattan on üks turistidele mugavamaid sihtkohti maailmas. Saar on hoomatavate mõõtmetega, tänavate asetus on loogiline, ühistranspordi kasutamine on mugav ja kõik turistile vajalik on n.ö siinsamas nurga taga. Siin paiknevad ka 8,1 miljonilise New Yorki kuulsaimad vaatamisäärsused ja rohkesti muuseume, arvukad hotellid, meelelahutusasutused, restoranid, kohvikud, baarid ja ööklubid. Poodlemise võimalused on lõputud (alustades Saksist lõpetades omanäoliste butiikidega) ning ainukeseks piiravakst terguriks võib pidada poodleja isiklikke võimalusi.

Kui turist peaks mingil põhjusel siiski abi vajama, on kohalikud vaatamata hoomamatule turistide hulgale (väidetavalt ligikaudu 50 miljonit inimest aastas) väga avatud ja abivalmid. Ligimest märgatakse vaatamata loendamatule rahvahulgale.
 

Brooklyn Bridge (valmis 1833).

Ükskõik, kas kosmopoliitne ja rahvaste paabelina mõjuv Manhattan oma kirjeldamatu vibega meeldib või mitte, ei jäta see saar ilmselt kedagi, kes siin on viibinud, puudutamata.

Nagu soovitas üks reisikiri, manage tänavatel jalutades enesekindel nägu ja te sulandute kenasti lõputult voogavasse ja askeldavasse rahvamassi.

Nõnda sulandute üheks 1626. aastal põlisasukatelt algonkinidelt 24 dollariga ostetud Man –a – hatt – ta saare ja selle inimestega ning saate tahes või tahtmata osa selle nõiduslikust aurast.
 


 

No comments:

Post a Comment