Foto: cinemaeclipse.blogspot.com
Pärast kinokülastust esitasid mõned sõbrad kaks tavapärast küsimust. Esiteks, kuidas nähtud film oli ja teiseks, kas tasub vaatama minna. Kuna film (nii nagu enamus Kaurismäki filme) ei jätnud siinkirjutajat puudutamata, siis siinkohal mõningad väga subjektiivsed tähelepanekud (mille põhjal ei tasu muidugi otsustada selle üle, kas vaadata filmi või mitte). Kuna teema haakub kaude rändamise ja maailma nägemise ning selle mõistmisega, saagu filmist ajendatud mõtted ka logiraamatusse kirja pandud.
Ei ole vist liiga suur üldistus väita, et filmide puhul on võimalik rääkida filmidest tootjate, riikide, kultuuriruumide ja režissööride põhjal. Selles mõttes on Le Havre väga ja väga kaurismäkilik film (selle erandiga, et sündmused arenevad mitte Soomes, vaid Prantsusmaa sadamalinnas). Nagu ikka Kaurismäki filmides, tuuakse vaataja ette tavalise inimese sotsiaalsed, inimlikud või hingelised probleemid ja rännakud, mis sageli vastanduvad ühiskondlike seaduspärasuste ja suundumustega. Jutustuse käigus muutub tavaline inimene suureks ja oluliseks ning teda ümbritsevad olud mõtlemapanevaks ja vähegi tundlikuma sotsiaalse närviga inimest kõnetavaks. Kaurismäki oskab teha tavalised inimesed ja nende sageli väga sünge argipäeva oluliseks. Enamus peategelastest on jäänud pea kõigis filmides ühel või teisel moel elu hammasrataste vahele ning äratavad kaastunnet.
Kaurismäkil on võime esitleda üksikisiku elus heiastuvate probleemide ja nurjumiste kaudu laiemaid ühiskondlikke probleeme ja päevakajalisi küsimusi. Le Havre´s on selleks küsimus, kuidas suhtuda immigrantidesse. Seegi ju üks viimase kümnekonna aasta olulisi teemasid Euroopas, millega nii paiksema eluviisiga inimesed kui ka rändurid kokku puutuvad.
Puändina koorub filmis välja lisaks põhijutustusele - mustanahalise haritud perest ja ontliku poisi aitamine Le Havre`st Londonisse – seos tegude ja tasu vahel. Ehk siis mõte sellest, et iga tegu saab vastava tasu. Kas iga heateo peale aias just kirsipuu õide peaks puhkema, jäägu iga vaataja enda otsustada.
Kokkuvõttes on Kaurismäki Le Havre oma lihtsuses ja selge sõnumiga inimlik, ilus ja empaatiline film, mida kroonivad meisterliku näitlejatööga Kati Outinen, Andre Wilms, Jean-Pierre Darroussin, Blondin Miguel jt.
Le Havre´s on väga oluline roll sündmustiku toimumiskohal. Peamiselt libisevad ekraanilt läbi sadamalinna visiitkaart ehk sadam ning linna mõned agulid, idüllilised tänavad, kodutänava väikepoed ja vinoteegid, kus tiksuvad kohalikud - just sellised põnevad kohad, kus ühel ränduril on mõnus uidata ja kohalike „päris“ eluga tutvuda. http://www.le-havre-tourism.com/; http://wikitravel.org/en/Le_Havre
Kuna Le Havre on Kaurismäki kavandatud sadamalinnade triloogiast esimene, jääb vaid huviga oodata järgmisi filme, mis kuuldavasti peaksid sündima Saksamaal ja Hispaanias.
No comments:
Post a Comment