Sõbrad, meil on ikka väga hästi läinud!

Vaevalt jõudsid vabariigi 93. aastapäevaks sahvrisse varutud toidutagavarad vähenemise märke ilmutama hakata ja presidendi kõnes sisaldunud mõtted siinkirjutaja mõttemaailmas n.ö esimese mõtteringi ära teha, kui kena hulgake Haapsalu ja Läänemaa inimesi Nurme bistroo Rändurite klubi  kokkusaamisele kogunes, et kuulda sellest, kuidas läheb meie hõimurahvastel Venemaal. Oma tähelepanekuid külastustest Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste juurde jagas ja  meeleolukaid, värvikaid ning ka tõelisusest pakatavaid ja tõsiseid lugusid vahendas sünnipärane setu, Ugala teatri avalike suhete juht ja võimsa väega naiste ansambli Laudaukse kääksutajad (http://web.zone.ee/laudauks/index/index.html) liige Kairi Leivo.

Kuuldud lood, nähtud fotod ja videokatked sellest, kuidas eelmainitud riigis on toimunud soome-ugri rahvaste süstemaatiline venestamine, traditsiooniliste elatusalade hävitamine, keele- ja kultuuri arendamiseks vajaliku keskkonna ja tegutsemisvõimaluste kärpimine viisid mõtted teiste soome-ugri rahvaste olukorraga kõrvutamiseni ning õhtu kokkuvõttena jäi kõlama mõte, et meil eestlastena on ikka väga vedanud. Omada vähem kui miljonilise rahvana oma riiki, keelt, kultuuri, emakeelset haridust ja mis peamine – õigustatud ootusi tuleviku suhtes – on ime, kingitus ja saavutus, mille üle peaksime vähemalt kord päevas selja sirgeks lükkama ja olemasolevast rõõmu tundma.

Nendele hõimurahvastele, kellel aga ei ole läinud nii hästi kui meil, võime lippu heisates mõelda hõimupäeval, mida alates käesolevast aastast tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval. Tegemist on värskeima lipupäevaga, mille tähistamise üle otsustas parlament 17. veebruaril.

Elule taasäratatud vaimutempel. Peterburi Jaani kirik.

Pühapäeval, 20. veebruaril taaspühitseti Peterburi Jaani kirik. Tegemist oli väga sümboolse sündmusega nii Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kui riigile. See kirik on Eesti identiteedi, iseseisvuse, kultuuriloo ning luterliku kiriku omavahelist seost tähistav majakas, mis loodetavasti valgustab taas nii Peterburi eestlaskonda kui ka kõiki teisi, kelle jaoks on Eesti, selle riigi rahvas, keel ja identiteet olulised.

Tabavalt ütles oma kõnes president Toomas Hendrik Ilves, et oma kirik Peterburis on eestlastele tähendanud kolme olulist asja: eesmärki, sümbolit, teekonda. Sellel teekonnal liikumiseks anti kiriku taaspühitsemisega uus hoog. Avamispidustused olid rahvarohked ja ülevad – vaimulike rida oli esinduslik, Eesti Vabariiki esindasid lisaks Vabariigi Presidendile välisminister ja kultuuriminister. Lisaks arvukalt rahvuskaaslasi nii Eestist, Peterburist kui mujalt. Muusika, mis nii avajumalateenistusel kui hilisemal kontserdil kõlas, puges usutavasti iga kuulaja südamesse.  

Väga tahaks loota, et Peterburi Jaani kirik on edaspidi eesti kultuuri ja vaimuelu väärikas tempel Venemaal. Sobilikud eeldused on selleks loodud.

Head rändurid! Kui satute kaunisse Neevalinna, käige kindlasti ära ka Dekabristide uulitsal asuvas Jaani kirikus, sest see on kõnekas killuke meie - eestlaste - loost!