Thursday, December 16, 2010

… ja stepist tõusis linn …



Olles lennanud mitmeid öötunde mõõtmatu stepi kohal, hakkas pimedusest kumama inimasustust märgistav valgus. Lennuk lähenes linnale, mis on pealinna staatuses 1997. aastast. Tänapäeval ei ole palju näiteid sellest, kuidas poliitilistest oludest tulenevalt võetakse vastu otsus kolida pealinn kõigi oma institutsioonidega ühest asustatud punktist vähem asustatud kohta – ajaloost meenuvad Peterburi (1703) ja Ankara (1923) asutamine uute võimukeskustena või siis pärast Berliini müüri lagunemist Saksa valitsusasutuste tagasi- kolimine Bonnist Berliini eelmise sajandi viimasel kümnendil. Lähiajal on pealinna kolimise plaane peetud Indoneesias ja Iraanis. Mõlemal juhul on mõtete ajendajaks olnud ennekõike looduslikud olud või inimtegevusest tulenevad probleemid - maavärinaoht, kõrge õhusaaste ja ohtrad liiklusummikud. Indoneesias ka üleujutused ja aeg-ajalt elustuvad vulkaanid. Samas on ajaloos rohkesti näiteid selle kohta, kuidas võimukeskused vahetuvad. Vaimukeskused näivad olevat püsivama iseloomuga.

Öös tuledesäras helklev stepilinn on aegade jooksul kandnud erinevaid nimesid – Akmola, Tselinograd, Akmolinsk ja täna Astana. Linn, mille projekteerimisel on kasutatud maailma tipparhitekte ning mille kavandamisel on legendide kohaselt näha riigipea isiklikku sekkumist nii hoonete kavandamisel kui taeva poole kõrguvate ehitiste projektide heakskiitmisel.


See ülimalt kaasaegse ilmega stepilinn suudab üllatada nii nagu vahest muinasjutud ootamatute lahendustega. Müütilis-muinasjutulist on selles riigis küllaldaselt, nii nagu ka tänase Kasahstani territooriumil loogelnud Siiditees. Tänapäeval on investoreid Siiditee asemel ahvatlenud Kasahstani soodne geograafiline asukoht transiitmaana ning nafta- ja maagaasi varud.

Kõige paremini oskab Astanad ilmselt ette kujutada see, kes on väisanud Las Vegast, Disneylandi ja Dubaid. Ehitusele kulutatavatest ressurssidest selles linnas puudust ei näi olevat, küll aga õdusast madalasustusest ja puudest-põõsastest. Kuna stepituul on halastamatu, on enamus kohalikele suunatud vabaaja veetmise võimalustest planeeritud modernsetesse keskustesse, kus pakutakse läänelikku meelelahutust. Samas kannavad paljud ehitised ja monumendid rahvuslikkuse pitserit, mis peaks nende omaksvõttu kohalike elanike poolt hõlbustama ja rahvuslikke tundeid süvendama. Nii näiteks peaks Astana tuntuim sümbol - Baiterek - meenutama müütilist elupuud, millesse maagiline lind Samruk asetas oma lootuse muna. Kuldselt küütlevale munale on antud ka praktiline väärtus, tegemist on vaateplatvormiga, millelt võib imetleda taeva poole kõrguvat linna ja horisondini ulatuvat steppi. Rahvasuus kutsutakse seda uut pealinna tähistavat sümbolit ka Chupa Chupsiks, sest meenutab sedavõrd oma kujult pulgakommi.  

Täna elab Astanas ligi 600 000 inimest, kuid plaanide kohaselt tahetakse aastaks 2030 saada miljonilinnaks. Kas selleks tuuakse rahvast teistest linnadest või värvatakse linnakodanikke stepist või suurendatakse linnakodanike arvu hoopis võõrtööjõu abil, saab näha. Igal juhul tasub nii selle linna, riigi kui ka regiooni arenguid jälgida.

Riigi mõõtmed – 2,7 miljonit ruutkilomeetrit – ja stepp on läbi ajaloo „inspireerinud“ mitmeid võimuesindajaid – Aasias ajaloo suurima impeeriumi asutanud Tšingis-khaan kihutas siin oma hobustel sõjakatest võitlejatest ümbritsetuna, Stalin rajas steppi vangilaagreid ja küüditas stepiavarustesse mitmeid etnilisi gruppe (volgasakslased, krimmitatarlased, korealased, tšetšeenid jt, kes kujutasid ohtu nõukogude riigile). Hruštšhov püüdis siin käivitada oma hiigelprojekti muutes stepid viljakateks maisiväljadeks. Kasahstanil on ka oma oluline roll kosmoseuuringute vallas – siin asub Baikonuri kosmodroom, mis omasuguste hulgas on maailma vanim ja suurim. Kosmodroomi tegevust haldab naaberriik Venemaa. Samuti on Semipalatinski lähedal läbi viidud tuumapommi katsetusi, keskus suleti 1991. aastal.


Kasahstan iseseisvus 1991. aastal nii nagu paljud riigid Nõukogude Liidu lagunemise järel ning 2010 aastal on Kasahstan olnud esimese Kesk-Aasia riigina Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni  (OSCE) eesistuja. See andis riigile ka võimaluse olla detsembri alguses 56 liikmesriiki hõlmava organisatsiooni tippkohtumise korraldaja.

Kasahstan võiks olla ränduritele maiuspalaks, sest riike, mille piiridesse jääb sellisel hulgal looduslikku mitmekesisust ja ajaloolis-kultuurilist küllust, ei ole maailmas väga palju ning kindlasti tasub selle riigi ja sealsete rahvastega lähemat tutvust teha.